''Ivan Orava mälestused''

ehk
''Minevik kui helesinised mäed''



Autor Andrus Kivirähk


Ivan Orava (Vabariigi Valvur) tegelaskuju on loodud kirjanik Andrus Kiviräha poolt, kes esmalt sai tuntuks Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kiviräha järgi 1908. aasta 1. septembril ehk tarkusepäeval (kuupäev on valitud nii sellepärast, et Kivirähkil ka meeles püsiks) ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Elukutselt oli ta sepp. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas Johannes Käbiniga. Orava memuaarid lõppevad aastaga 1993, kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites. Ivan Orava tegelaskuju esineb ka Kiviräha teatrietenduses "Orav ja Meri".

Ivan Orav materialiseerus siis, kui Andrus Kivirähk käis ülikoolis. “Olin hästi laisk tudeng ja mul oli kõikide ainete peale üks kaustik, kuhu ma loengutes istudes lõustu joonistasin ja igasugu tobedusi kirjutasin,” räägib Kivirähk. “Mäletan, et Postimehes oli ilmunud mingi artikkel, millele ma kirjutasin Ivan Orava nime all vastuseks lugejakirja. Artiklis oli kedagi “priimuseks” nimetatud ja Orav õiendas, et priimusega tehakse hoopis süüa. “Ivan Orav, vana sepp” tekkis selle totaka kirja alla täiesti “lambist”. See lugejakiri ka ilmus Postimehes – olime ju ajakirjandustudengid ja ikka õnnestus igasugust rämpsu lehte sokutada.”. Kui Andrus Kivirähk 1993. aastal Päevalehes tööle hakkas, tuli Ivan Orav temaga kaasa.

“Päris alguses võtsid mõned inimesed Ivan Oravat täiesti tõsiselt – et ongi selline vanamees, kes kirjutab sääraseid imelikke mälestusi. Neid rahvuslikke vanamehi, kes kirjutasid ajalehtedesse umbes samasuguseid artikleid ja ülistasid Pätsi, oli tol ajal palju. Ivan Oravale tuli isegi kirju. Oldi pahased, et nii see ju ei olnud, nagu Orav kirjutab. Anti ka nõu. Mäletan Ivan Orava kirjeldust, kuidas ta käis kinos ja istus nätsu peale ning see jäi tal pükste külge kinni. Siis saadeti kiri, kus anti nõu, kuidas nätsu pükste küljest lahti saada, et vanahärra saaks püksid puhtaks. Aga need kirjad lõppesid üsna pea – inimesed tabasid ära, et ega teda ikka päriselt olemas pole,” meenutab Kivirähk.


PS!Näo sai vabadusvõitleja muide oma kaasaegselt, Itaalia kirjanikult Alberto Moravialt.

Välja antud ka teose audioversioon, kus teksti loeb Andrus Vaarik.


http://www.youtube.com/watch?v=Rpak8WdGaWc&feature=related