Lugeja kirjutab: puhastagem eesti keelt
Maailmas on väga palju erinevaid kultuure. Kahjuks on viimasel ajal pandud rohkem rõhku majandusele kui meie rahvakunstile. Sellest on ka tulnud taandareng kultuuris.
Majanduskriisiga kaasnevate murede varju on jäänu paljud väga tähtsad probleemid. Väga vähe on viimasel ajal räägitud meie keelest. Kas see eksisteerib ka viiekümne aasta pärast? Meie keeles on mugava koha sisse seadnud läänelikud väljendid. Sarnane asjade edasine kulg seab ohtu meie emakeele püsima jäämise. Samalaadse probleemiga võitles meie rahvas endise ENSV ajal, siis taheti eesti keel muuta koolides valikaineks. Põhiline rõhk sooviti panna vene keelele, selline asjade kulg oleks võinud saada meie keelele saatuslikuks, kui me ise ei oleks selle vastu astunud. Probleemi suurendab ka meie väike rahvaarv, millest osa moodustavad umbkeelsed mitte-eestlased. Andrus Kivirähki teoses «Mees, kes teadis ussisõnu» tõuseb esile sarnane probleem. Metsast välja kolinud endised põlised eestlased saksastuvad ning unustavad kaua kasutatud ussisõnad. Vältimaks sarnast saatust meie keelele 21. sajandil, peaksime ennekõike jälgima iseenda kõnet. Peamine on vältida võõrsõnade juurdumist.
Probleemi süvenedes peaks koolidesse looma «puhastavad» eesti keele tunnid. See oleks aine, kus noored õpiksid kasutama eestikeelseid väljendeid, mis on asendunud inglise või mõne teise võõrkeeleset tuleva fraasiga.
Inimene ei saa elada ilma armastuse ja keeleta. Kahjuks pole armastus 21. sajandil enam see, mis see oli kunagi. Suhted on muutunud füüsiliseks ja materiaalseks. Psühholoog Tõnu Ots jagab armastuse kolmeks komponendiks, need on: vaim, mõistus ning füüsiline armumine. Kui on koos mõistused, siis eksisteerib sõprus. Kehade kiindumisel tekib seksuaaltõmme, südamete kiindumisel tekib armumine. Kõik need tunded kokku annavad täiusliku tunde, mis on armastus. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud, et noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Praegustel rasketel aegadel peame rõhuma tunnetele: koos saadakse kõigest üle. Täiuslik armastus on võimas, see võib anda elule uue mõtte, nii juhtus Paulo Coelho «Veronika otsustab surra». Me ei saa muuta kaaslaste arvamust armastusest, see jääb igaühe enda otsustada, kuidas ja keda armastada. Me peame muutma enda armastamisviisi ning lootma, et kunagi tunneme kellegi vastu sarnaseid tundeid, nagu tundis Veronika Eduardi vastu.
Näitemängude ning kirjanduse üheks populaarsemaks teemaks on olnud armastus, kuid viimasel ajal on etendused muutunud labaseks. Sarnane tagasiminek on toimunud ka kirjanduses. Nii näitemängudes kui ka raamatutes kasutatakse rohkesti argikeelt ning roppusi. Miks selline täispööre? Arvatakse, et sellised raamatud ning lavateosed meeldivad inimestele. See arvamus vastab tõele. Heites pilgu Mihkel Raua raamatule «Musta pori näkku», mis on saanud väga populaarseks, näeme roppustest pungil lehekülgi. Teeb kurvaks, et just antud raamat on pälvinud nii suure edu. See näitab eesti rahva haritust. Me peame mõistma, et nii teatris kui ka raamatutes ei ole kohta roppustele, need kohad on omamoodi kultuuri pühamud. Labast eesti keelt võib igaüks lugeda internetist või ühiskäimlate seintelt. Antud probleemile on lahendust väga raske leida, sest igaüks loeb seda, mida soovib. Schopenhauer on öelnud, et raamatud on peeglid: kui vaatab sisse eesel, ei saa vastu peegeldada ingel.
Loodame, et labasus meie keelest ning kultuurist lahkub koos majanduskriisiga ning eesti rahvast hakkab hindama meie kaunist keelt, sest viimane ongi kultuuri alus. Vastasel juhul võib meie keel lõplikult seguneda inglise või mõne teise keelega.
1) eksisteerima – olemas olema, olelema, elatuma
2) fraas – lause, kõnekäänd, sisutu väljend, sõnakõlks
3) füüsiline – meeltega tajutav, kehaline, looduslik
4) komponent – osis, koostisosa
5) materiaalne – aineline, rahaline, varanduslik, elatusvahendiline, ainelistesse vahenditesse puutuv
6) populaarne – üldarusaadav, laiale rahvamassile määratud, üldtuttav, rahva seas tuntud ning pooltatud
7) probleem – uurimisülesanne, lahendust nõudev küsimus, raskesti lahendatav küsimus või ülesanne
8) psühholoog – eriteadlane, inimeste hingeelu uurija, hea inimeste tundja
